Monday, February 21, 2011

Boloni põrandad Lindexis ...

... ja meie oma Carmen Kass Lindexi kampaanias :)
Lindex on Rootsi riidekett, kellel on rohkem kui 40 kauplust Rootsis ja Skandinaavias. Boloni põrandakatted on Lindexis pesu, ujumisriiete ja üleriiete osakonnas.

2010 ujumisriiete kollektsioon
Esimene pood, mis saanud Boloni põrandakatted on Trollhättan`s ja see näeb välja suurepärane!
Trollhättan
Pildid ja info Boloni blogist, millega saab tutvuda siin: http://www.bolonblog.com/

Wednesday, February 16, 2011

Praod puitpõrandas: miks see nii on juhtunud? Mida ette võtta?

Kliima jaheneb. Pikemad  ja külmemad talved muudavad meie elu. Siin ei aita meid kirumine ega Kopenhaageni kongressid. Peame kohanduma muutuvate oludega.
Ostame lumefreese et kodust välja pääseda, lükkame katuselt lund, et maja kokku ei kukuks. Kütame ahje- kaminaid, maksame kõrgeid küttearveid ja sulatame külmunud torusid. Oleme päris kiiresti harjunud.

On veel üks tähtis asi, millega peame tegelema.
Teadupärast kondenseerub veeaur külmemale pinnale. Kõik me oleme näinud „higistavat“ külmaveetoru või palaval suvepäeval rõskusest tilkuvat maakeldri lage. Mida suurem on temperatuuride erinevus, seda kiirem on niiskuse liikumine.
Tänavu talvel on välisõhk olnud ligi miinus 20 kraadi. Siseruumides võime arvestada ca 20 kraadi sooja. Seega temperatuuride vahe tervelt 40 kraadi! Vannitoaõhu ja higistava külmaveetoru temperatuuride erinevus võib olla ca 10-15 kraadi.

 Eriti hull on loomuliku niiskuse kadumine praegu põrandaküttega ruumides: parketi alt on põrand mitu kraadi soojem kui toa temperatuur, oleneb ruumi kõrgusest ja seinte-lagede soojapidavusest. Ilma täiendava niisutamiseta hakkabki puit nüüd poole aasta kuivatamise järel pragunema. Pikapeale kaob parketist viimanegi veemolekul ja kondenseerub toa-õhku. Sealt omakorda vuhiseb see läbi uste, ventilatsioonitorude, läbi seinte ja lagede, suure kiiruga õue. Kui me niiskust siseruumi juurde ei anna, on varsti käes põranda lõhkikuivamine.

Põrandapragude teket saab vältida
Liiga kuiv õhk on tekitanud märgatavad põrandapraod
Ilus põrand on kaua kaunis kui pidada silmas lihtsaid tõdesid

Euronormid näevad meile ette tervisliku ja turvalise sisekliima: aasta keskmiselt suhteline õhuniiskus 40-65% ja  20¤ C sisetemperatuuri. Eestis on praegu enamasti õhuniiskus alla 20%. Kütteperioodi venides oktoobrist maini saame aasta keskmise niiskuse ehk 30% ligi. Lisaks läbikuivanud põrandatele kahjustab selline sisekliima ka otseselt tervist, kuivatades meie limaskestad kõige sealt tulenevate hädadega: kuiv nahk, kihelevad silmad, veritsev nina ja rahutu uni. Tundub paradoksaalne meie niiskes-sombuses-lörtsises parasvöötme-kliimas mere läheduses.

Tunneme tavaliselt, kui suhteline niiskus vajub alla 20% piiri. Liiga kuivas keskkonnas koguneb meis staatiline elekter ja hakkame siis „särtsu saama“. See aga tähendab, et meie staatiline laeng on juba üle 3000 voldi. Sellepärast kasutatakse elektroonikafirmades, nt Elcoteq, peale maandatud põrandakatete veel ka tsentraalset õhuniisutust. Selliseid keskseid kliimasüsteeme on veel mõnel hoonel Eestis, aga suurte hoolduskulude tõttu need enamasti ei tööta.

Ilsu põrand ei ole unistus, vaid reaalsus

Unustatud vana tõde? Veel mõnikümmend aastat tagasi teadis meil iga laps, et pidev keskküte kuivatab õhku. Normaalne ja tavaline nähtus olid keraamilised veepudelid kõikjal malmradiaatoritel (või isegi plastikust). Neid täideti kord- kaks nädalas. Et nina ära ei kuivaks ära ja elutoas lakitud parkett ei praksuks talveöödel, kui pragusid sisse tõmbab. Nüüd, uuel ajastul on perioodiline ahju- või ka nt tahkekütusega köetav oma keskküte pigem erand kui reegel. Kuigi ruumide niiskuse hoidmiseks on palju kordi efektiivsemaid niisutajaid, ei taha me neid eriti kasutada. Või ei teadvusta selle tähtsust. Tundub, et see kuivus ei ole ju NII HULL kui näiteks katuse võimalik kaelavajumine ebaharilikult suure lumekoorma all.


Tavaline Europarkett meile ei sobi? Meil siin põhjamaal tuleb eriti hoolas olla parketi ja aluspõranda paigaldusaegse niiskuse kontrolliga. Tammeparketi puhul ei tohiks see Eestis ületada 7+/- 1%. Selline nõue on väga eriline ja raskesti saavutatav, hõlmates ainult Islandit, Norrat, Soomet, Põhja-Rootsit ja Eestit. Enamus maailmast, sh 90% Euroopast peab seda liiga kuivaks. Selline eelniiskus (kuivus) tähendaks seal põranda suurt paisumist peale paigaldust. See on suur jõud ja võib lükata seinad paigast. Seepärast toodetakse tavaline „europarkett „ ca 9-11% niiskusega

Mida siis teha kui juba praod põrandas silmaga näha? Esimene asi: muretsege niiskusemõõtja. Niisutage õhku kõigi käepäraste vahenditega. Pange pesu tuppa kuivama, ärge tsentrifuugige ega kuivatage kuivatusmasinas. Pange märjad saunalinad radiaatoritele. Puhastage oma õhuniisutajad ära ja kasutage neid. Niiskus ei levi ruumis eriti hästi, niisutajate mõju on lokaalne. Seepärast peab niiskuse allikaid olema mitmeid. Head on toataimepottide alustaldrikud ja tubased purskkaevud.

Põrand on ilus siis kui ta on vigadeta

Natuke üldistades kordan siin ka  mõned numbrid mida põrandakütte puhul jälgima peaks. Normaalselt soojustatud hoones, kus on nõuetekohaselt paigaldatud põrandaküte, peaks põrandapinna temperatuur olema 2°C kõrgem kui soovitav ruumiõhu temperatuur näo kõrgusel.
Seega soovides ruumiõhu temperatuuriks 21°C, peaks parketi pinnatemperatuur olema 23°C. Vesipõrandakütte puhul tähendab see torustikku mineva vee temperatuuri ca. 32°-34°C.

NB! Altköetava puitpõranda pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27°C!
Seda ka diivanite ja vaipade all!

Teadma peaks ka seda, et ülaltoodud parameetrid  ei kehti puuduliku soojustuse puhul ning ka ruumides, kus välispiirdena on kasutatud suuri klaaspindu. Käredate külmadega õhkab suur klaaspind märkimisväärselt palju külma ning põrandküte üksi ei pruugi soovitud õhutemperatuuri saavutamiseks olla piisav. Soovituslikult võiks meie tingimustes kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks teisaldatavaid õliradiaatoreid. Ka peab jälgima, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult – mitte kiiremini kui 3–4 °C ööpäevas.

Eelmise jääaja saabudes oli elu palju lihtsam ja muresid vähem, eks ole!